koht, kuhu pilduda infot siinmail aset leidvate arhitektuuri / planeerimisega seotud toimumiste kohta, olgu need näitused, foorumid-arutelud, loengud vms.

-

alustuseks:

arhitektuurimuuseumis (rotermanni soolalaos, ahtri 2) toimuvad kolmapäeval ja neljapäeval, 18. ja 19. novembril 2009 kell 1600 filmiõhtud:

kolmapäeval kavas:

FRANK GEHRY JA ALVAR AALTO
2005, 30 min.
Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.

ARHITEKTI UNIVERSUM. JØRN UTZON
Louisiana Moodsa Kunsti Muuseum, 2007, 20 min.
Taani keeles, inglisekeelsete subtiitritega.

tõenäoliselt toimub samal päeval ka kaks näituse avamist, kuid sellest lähemalt millalgi hiljem.

neljapäeval kavas:

REM KOOLHAAS - ISEMOODI ARHITEKT
2006, 96 min.
Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.

Sissepääs muuseumi piletiga.

Yeah, las tulla!

Eelteade:

Järgmine välkloeng toimub 19. novembril kell 18 Prooviveskis (Roseni 8, Tallinn).
Teema: ARHITEKTUUR TÄIS ENERGIAT.

Esinejad teatatakse järgmise nädala alguses.

I think N&B forumers agreed that the language in all sections and threads will be English...

i quote (http://paber.ekspress.ee/fotodb/92EA705B5216C48CC22574340034C256/$file/tn_eefv-7dyda9.jpg): fuck the rules.

the thread is in estonian since it's for estonians and you will never have to understand what's written here.

Let it be - as Estonian section's attempt to atract more Estonian forumers (based on hope they will search google on Estonian language words). Otherwise, this section is really quite empty and dying - currently third most inactive after Iceland and Finland sections.

Let it be - as Estonian section's attempt to atract more Estonian forumers (based on hope they will search google on Estonian language words). Otherwise, this section is really quite empty and dying - currently third most inactive after Iceland and Finland sections.Yay, thanks for allowing us to talk in Estonian and saving our section from certain death!

Btw. this thread about happenings and exhibitions in Estonia, if you really want to come all the way to Estonia to see some small event then you can kindly ask to the text to be translated for you.

Well, Jarmo's answer was a bit provocative, so was mine. One thing is "fuck the rules" (I also think many times like that, because there are really many stupid rules in life), but the other thing is "fuck the respect to others" and this case is more like that. If this is international forum which is based on the idea that everyone can understand everyone, moreover - vast majority of N&B forumers have come to such agreement in a poll, then it's just not correctly towards others.

Well, Jarmo's answer was a bit provocative, so was mine. One thing is "fuck the rules" (I also think many times like that, because there are really many stupid rules in life), but the other thing is "fuck the respect to others" and this case is more like that. If this is international forum which is based on the idea that everyone can understand everyone, moreover - vast majority of N&B forumers have come to such agreement in a poll, then it's just not correctly towards others.

Sorry, but if you see the Riga dvelopment or transportation section,you will see what? That latvians did spoke latvian there. We sayd that it is not nice ? What happened after that ? What right do you have to say here, that we are not allowed to speak here estonian if you do not respect in your own forums yourself ?

Sorry, but if you see the Riga dvelopment or transportation section,you will see what? That latvians did spoke latvian there. We sayd that it is not nice ? What happened after that ? What right do you have to say here, that we are not allowed to speak here estonian if you do not respect in your own forums yourself ?

What are you talking about? Riga city development and Riga public transport threads are in English, as well as any other thread in Latvian section - go and see for yourself. Maybe there have been a few separate posts in Latvian in the past, but I'm sure they don't exceed 1 % of whole amount of posts there. Just sometimes there are some untranslatable phrases (in such cases I have also wrote in Latvian), but they're very rare exceptions.

I'm with Vecais Sakarnis. This thread can be in Estonian as it is only of local value and may help to boost this subforum, but there's no reason to be childish or arrogant about it.

Come on, shut up already! - And, nobody won't take it seriously, guys.

Here be the commercial announcements... :nuts:

kuulge, kas tasub üldse siukse teemaga edasi minna? et siin näituste avamiste ja nt välkloengute toimumiste kohta infot jagada? on siin kellelgi üldse huvi selliste asjade vastu?

Teisipäeval, 17. novembril saab tutvutada Tartu maratoni mälestusmärgi konkursitöödega Tartu laululava ruumides.

Maitea. Minge kui tahate.

tektis mainitud vello tamm peaks tegelt olema väino tamm :P

http://i110.photobucket.com/albums/n85/jarmo_k/murdmaa_kutse.jpg

tektis mainitud vello tamm peaks tegelt olema väino tamm :P

http://i110.photobucket.com/albums/n85/jarmo_k/murdmaa_kutse.jpg

puhaku ta rahus. Võimidaigi.

mjah, juubelinäituse asemel nüüd siis mälestusnäitus... napikas, elu iroonia.

Mina toetan seda lehte ning jagan vajadusel infot, kuna, no, kust need teadmised ja oskused tulevad, kui ringi ei käi ja ei vaata ning ei tunneta. Noh.

Eesti Arhitektuurikeskuse XV välkloeng kutsub arutlema teemal ”ARHITEKTUUR TÄIS ENERGIAT“.

Esinevad:
TAAVI VESKIMÄGI, majandusekspert
KARIN PAULUS, ajakirjanik
VILEN KÜNNAPU, arhitekt
ÜLAR PLOOM, romantist
URMAS SÕÕRUMAA, ettevõtja
Moderaator arhitekt Mattias Agabus.

Novembrikuu välkloengu eesmärk on rääkida erinevatest energialiikidest, mille abil töötab maja kui masin. Aga ka energiast, mis tekib ruumis inimeste, geomeetria ja nendevahelise sünergia mõjul.

„Nägin teda ühel linna platsil otsimas oma läpparile energiapistikut, ta
leidis selle ühe hoone fassaadilt ja pistsis pistiku pessa. Ta läppar
aga ei hakanud saama lihtsalt elektrit.
Ta avastas end läppariga maailmast, kus seesama hoone hakkas temaga
rääkima ja ta sai teada miks see hoone selline on. Vestlusesse sisenes
ka seesama plats ja keeras oma valgustid ta suunas ning selgitas talle
kuidas ta end tunneb ning mida ta arvab end ümbritsevatest hoonetest.
Selgus, et teda kõnetanud hoone ja plats, millel ta seisis, tunnevad
nimepidi ka kõiki teisi lähinaabritest hooneid, platse ja teid, kes
soovisid temaga samuti vestelda...
Aga nende kõigiga tutvumiseks ei jätkunud tal endal tol päeval enam
energiat.“
Mattias Agabus.

Koht: Rotermanni Prooviveski, Roseni 8
Algus: kell 18.
Osalemine: tasuta.

^ kes veel välkloengutel käinud pole, siis jumala eest, soovitan!

kuulge, kas tasub üldse siukse teemaga edasi minna? et siin näituste avamiste ja nt välkloengute toimumiste kohta infot jagada? on siin kellelgi üldse huvi selliste asjade vastu?
Tasub ikka. Käisin just täna neid 2 lühifilmi vaatamas. Kahju ainult, et Postimehe apsaka tõttu saal tühjavõitu oli.

^ kuulsin, et selle idiootliku vea tõttu oli kumusse saabunud ~30 inimest... õaah.

neljapäeval, 3. detsembril kl 1600 arhitektuurimuuseumis avamine, tulge-tulge (:

näitus pühendatud eesti kahe- ja kolmekümnendate kõvematele arhitektidele - herbert johansonile ja eugen habermannile.

näitus pole paraku eriti sisukas, kuid noh, midagigi. saate vähemalt teada, et põmst pool vanalinna on just nende meeste looming.

pressiteade:

Herbert Johanson (1884–1964) ja Eugen Habermann (1884–1944) kuuluvad Eesti 20. sajandi esiarhitektide hulka. Raske oleks leida neile loomingulise produktiivsuse poolest võrdseid ning üle hinnata nende rolli Eesti arhitektuuri kujundamisel ja Tallinna linnaehituse suunamisel. Habermann oli aastatel 1914–23 Tallinna linnaplaneerimisarhitekt, 1919–23 aga Siseministeeriumi Ehitusvalitsuse juhataja. Johanson juhtis alates 1924. aastast linnavalitsuse ehitusosakonna projekteerimisbürood ja alates 1935. aastast linna arhitektuurijaoskonda.



Arhitektihariduse said nii Habermann kui Johanson Riia Polütehnilises Instituudis, kust Habermann suundus õpinguid lõpetama Dresdenisse ja Johanson Darmstadti. Ühe aastakäigu meeste ja heade kolleegidena projekteerisid nad palju koos. Mõlemad olid Eesti Arhitektide Ühingu (1921) asutajad ning üksteise järel ka esimehed.



Inimestena olid nad siiski erinevad. Kui Habermann oli „imposantse kuju ja toreda hoiakuga heleblond mees”, enamasti rõõmsameelne ja hea suhtleja, siis Herbert Johanson oli „lühike, tönts ja paksuke, näoplaanilt, peale hästivormitud lauba, väheütlev ja kõneosavust ei mingisugust” – nii iseloomustas neid kolleeg Edgar Johan Kuusik. Habermanni ja Johansoni ühise 50. juubeli tähistamise ajal 1934. aastal võrdles arhitekt Roman Koolmar neid omavahel selliselt:

„Üks koostab ehitusmäärusi, kuna teine neid ignoreerib; üks on ruumi tõrjuv ja teine ruumi haarav; üks näeb teenijale ette maailmatu suure ruumi, kuna teine sunnib teenijat püsti magama. Oma Tallinna planeerimiskavandi järgi üks aina lammutab, kuna teine muudkui ehitab.”



Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus esitab ulatusliku ülevaate Habermanni ja Johansoni

hoonetest ja projektidest alustades nende läbimurdelise Riigikogu hoonega (1922), millest näituse jaoks valmis uus makett. 1920. aastatel tegelesid nii Habermann kui Johanson aktuaalse sotsiaalehitusega (Oma Kolde majadegrupp Kolde puiesteel, Vaikne-Veerenni piirkond jpt.), projekteerisid ridamisi kesklinna kortermaju õpetajatele, linna ametnikele jt., tööstushooneid (vabrik Rauaniit, linna elektrijaam) ning pea kõik Eesti ajal ehitatud Tallinna koolimajad (Lenderi gümnaasium, Lasnamäe algkool, Prantsuse lütseum, Westholmi gümnaasium jt.),

Eugen Habermanni laualt tuli palju vanalinna hoonete ümberehitusprojekte, millega saksalik vanalinn eestilikumaks muudeti. Herbert Johanson aga oli funktsionalismi teerajaja Eesti arhitektuuris. 1930. aastate teisel poolel aga juhtis ta Pätsi-aegse Tallinna väljaehitamist väärikaks pealinnaks. Johansoni laualt tulid ka 1930. aastate lõpu suurehitised – imposantne tuletõrjehoone Raua tänaval (1939) ning linna keskhaigla Ravi tänaval, mis valmis juba 1940. aastatel.



Habermanni ja Johansoni näitus annab võimaluse mõista, kui mahukas ja mitmekülgne oli nende arhitektuurilooming, millest tänaseks on saanud Eesti arhitektuuri klassika. Erinevatest arhiividest on välja toodud palju originaalprojekte, millest mõned on nii suured, et neid õieti mujal ei saagi vaadata kui näitusel. Näituse kataloog ilmub 2010. aastal.



....



ja 17. dets toimub järgmine välkloeng, toimumiskohaks seekord kunstiakadeemia aula (vist) ja tegemist saab olema omamoodi hüvastijätuga vana majaga...

Kutse

Eesti Arhitektuurikeskus kutsub hooaja viimasele välkloengule
sel neljapäeval 17. detsembril teemal ”ARHITEKTUUR TULVIL MÄLESTUSI“.
Välkloengu seekordne teema on ajendatud Eesti Kunstiakadeemia füüsilise uuenemise plaanidest, vana maja kadumisest ja uue loomisest.

Esinevad:
JAAN ELKEN, kunstnik
SULEV KEEDUS, režissöör
KARL MARTIN SINIJÄRV, kirjanik
AIN PADRIK, arhitekt
HENDRIK TOOMPERE, näitleja-lavastaja

Moderaator arhitekt Margit Mutso.

Algus kell 18.00.
Toimumise koht Eesti Kunstiakadeemia aula (Tartu mnt 1, Tallinn)
Osalemine tasuta.

Sombusel argipäeval läbi vana Ikaruse uduse akna vilksatab hall, peaaegu märkamatu maja. Nukker vihmasadu ähmastab hoone piire, üksik kask maja ees hoiab kangekaelselt kinni oma viimastest leheräbalatest. Üks professor rääkis kunagi, et kase alt läheb läbi soojaveetrass, seepärast vaene puu ei tea, et tegelikult on juba hilissügis ja aeg lehed langetada. Autosaastast määrdunud akentest kumab vaevumärgatavat valgust, ilmselt nokitsevad üliõpilased viimaseid öid oma kursusetööde taga, käed värvised, liimised või savised.Nii hall ja nukker on see maja võõrale, nii armas ja soe sellele, kes temaga kunagi ühte rütmi hinganud.
Margit Mutso.

vat siis siuke tore asi tulemas:

http://img.photobucket.com/albums/v475/Antipaatia/image001.jpg

Kutse

Eesti Arhitektuurikeskus kutsub uue aasta esimesele välkloengule neljapäeval 21. jaanuaril teemal ”SUUR RUUM, VÄIKE RUUM“.

Vaatluse all on ruum/arhitektuur alates selle kõige väiksemast ühikust lõpetades ruumiga, mille piirid on inimteadvusele haaramatud.

Esinevad:
Peeter Pere, arhitekt
Arne Maasik, fotograaf
Andi Hektor, füüsik
Urmo Vaikla, sisearhitekt
Sven Grünberg, helilooja

Moderaator arhitekt Margit Mutso.

Algus kell 18.00.
Toimumise koht Prooviveski (Roseni 8, Tallinn)
Osalemine tasuta.

Laual sibav sipelgas sammub vapralt üle tolmukübeme, pastaka, paberilehe ja arvutiklaviatuuri.
Laud on suur, ruum, milles see paikneb veelgi suurem, maja lausa hiiglaslik.
Maapall kosmoses on aga pisike, väike täpp ainult...
Margit Mutso.

Välkloengute sari sai alguse 2008. aastal Arhitektuuriaasta raames eesmärgiga haarata avalikkust kaasa mõtlema ning rääkima meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku diskussiooni ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel. Kogu ürituse lõpetab sommeljee, tutvustades ja pakkudes degusteerimiseks erinevaid veine. Sarja modereerib arhitektid Margit Mutso, aastal 2010 kaasame ka külalismoderaatoreid.

Seni toimunud 16 välkloengut, mis kõik on läinud täissaalidele. Senitoimunud loengud on salvestatud ning osaliselt taasvaadatavad http://www.arhitektuurikeskus.ee/index.php?/valkloengud/vaelkloengud/

starkopfist veel: http://www.24tundi.ee/?id=212186

ja tartlased, kes veel käinud pole: http://www.tartmus.ee/et/naitused/pallas.html (täiesti superfakingduper näitus!)

5.-12. veebruarini eksponeeritakse Kadrioru kunstimuuseumis Leonardo da Vinci arvatavat autoportreed. Eesti on esimene ja maali autentseks tunnistamise korral eeldatavasti ka viimane välisriik, kuhu teos jõuab.

Kadrioru kunstimuuseumi direktori Kadi Polli teatel leiti portree 2008. aasta lõpul ühest Lõuna-Itaalia erakogust, äratades tähelepanu oma silmnähtava sarnasusega Leonardo da Vinci portreega Firenze Uffizi galeriis.
Uffizi teost peeti varasemalt da Vinci autoportreeks ja maal oli pikki sajandeid peamiseks allikaks geeniuse kuvandi loomisel. Kui 1930ndatel avastati selle portree alt 17. sajandi maaling, kaotas maal oma originaalistaatuse. Müüt Leonardo väljanägemisest aga püsib ja põhineb just sellel pildil. Siiani pole leitud originaali, mis võis Uffizi maali kui koopia allikaks olla, võimalik, et 2008. lõpus toimunud avastus võib olla vastus sellele küsimusele.

Maaliga on analüüside kaudu tegelnud paarkümmend uurijat Itaaliast ja Eestist. Pärast keemiliste ja tehnilise uuringute tegemist loodi portreest 3D simulatsioon, et leida võimalik kattuvus teadaolevate da Vincit kujutavate joonistustega. Kahe suuna, klassikalise ja tänapäevase suuna teostajad olid eestlased.

Klassikalise portreeskulptuuri teostas Tallinna Ülikooli maali ja maalitehnoloogia õppejõud Orest Kormašov, arvutisimulatsiooni Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini tudeng Helen Kokk. Kõik maaliga teostatud uuringud kinnitavad, et maalil kujutatakse Leonardo da Vincit ning suure tõenäosusega on selle maalinud da Vinci ise.

Maali pidulik esitlus toimub 5. veebruaril Kadrioru kunstimuuseumis (Weizenbergi 37), päev hiljem avatakse Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218) maali analüüse tutvustav rahvusvaheline konverents „Da Vinci kood".

Vau. Leidsid lausa tudengi sellise asja kinnitamiseks. No siis pole küsimustki.

Wtf?!

Mida kuradit?

Olen ise kah tudeng, kuid kui keegi pakuks mulle sellist asja teha... siis ma saadaks pakkuja kuu peale.

(Helen kui sa seda loed siis ma ei kahtle sinu võimekuses)

Vau. Leidsid lausa tudengi sellise asja kinnitamiseks. No siis pole küsimustki.

Wtf?!

Mida kuradit?

Olen ise kah tudeng, kuid kui keegi pakuks mulle sellist asja teha... siis ma saadaks pakkuja kuu peale.

(Helen kui sa seda loed siis ma ei kahtle sinu võimekuses)
Ei saanud mitte Helenile copy-paste tegemata jätta :D

AH!? Ei saa ma pihta, mis lahti?

väkloeng - täna! 1800 rotermanni kvartali prooviveskis (roseni 8).


***

Teatame, et Narva Joaoru puhkeala arhitektuurse ideekonkursi võistlustööd on kõigile vaatamiseks väljas Arhitektuuri- ja Disainigaleriis Pärnu mnt 6 alates homsest kuni 30. jaanuarini 2010.

Ei saanud mitte Helenile copy-paste tegemata jätta :D

uu, nüüd mul on häbi.

Ei taha enda kõrvale teisi tegijaid tudengeid!

I don't know and care: fuck you TaVintsi, daaaaaaaaaaaaaa!
Populaarteaduslikust meediast käis läbi, et mees kopeeris enda 'masinad' hiinlaste poolt toodud materjalitest maha. Asiaatide informatsiooni jagamisest Vatikaniga olevat sündinud renessanss ehk kristlik klassitsism.
whateva

http://www.csudh.edu/dearhabermas/dada_main.jpg

Järgnev ei puuduta otseselt üldse kunsti või arhitektuuri:
Neljapäeval 28. jaanuaril esitleb TÜ ajaloo muuseum digitaalkaarti 188 geograafilise objektiga, mis on nime saanud 58 Eestiga seotud teadlase või maadeuurija järgi.

Digitaalse kaardiga “Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil” saab tutvuda aadressil http://unite.ut.ee/teadus/

^ lahe!

--

http://www.arhliit.ee/uploads/images/nap09kutse_copy1.jpg

^ lahe!

--

http://www.arhliit.ee/uploads/images/nap09kutse_copy1.jpg

tahaks ka seda saada

selleks peaksid veel vähemalt paar ebaõnnestunud projekti tegema. muide, kesse keskmise rea viimane tüüp on?

selleks peaksid veel vähemalt paar ebaõnnestunud projekti tegema. muide, kesse keskmise rea viimane tüüp on?

ma tunneks näo järgi ainult tõnise ja tiidu ära, kui nad seal oleksid. Muidu mu näosensor ikka katki.

http://flagcounter.com/count/Nsu/bg=F5F5FF/txt=F5F5FF/border=F5F5FF/columns=1/maxflags=1/viewers=3/labels=1/
aitäh info

wtf

[---]
Kui Vene keisrinna Katariina II küsinud lahkuvalt Hiina saatkonnalt, kuidas neile meeldis nende auks korraldatud maskeraad (mida tollases vene kultuuris käsitati kui teatri vormi), vastanud hiinlased: "Meile oli siin kõik maskeraad."
[---]

Klassitsism (III köide ning 961. lehekülg), Linnar Priimägi, 2005

Kes oli siin foorumis arh. muusemuist. pliis kirjutage mulle mail. Maili saate minu kontaktide alt.

^ või äkki kirjutad mulle ise? (:

(kontakt muuseumi kodukal)

http://www.arhliit.ee/uploads/images/nap09kutse_copy1.jpg

täna!

kes kellele panustab? ma usun, et lõokesele antakse seekord.

kes kellele panustab? ma usun, et lõokesele antakse seekord.

või stöörile. kosmosepoisse ei usu eriti...

hah, aunin hoopis... nagu ta ütleski, pundist põmst kõige vanem, nii et ega hiljem enam sellist võimalust ei saaks. teistel veel kõigil võimalus asi järgmistel aastatel kinni panna.

EELTEADE



16-17. veebruaril toimub Arhitektuurikeskuse eestvedamisel Tallinna II linnafoorum.

Seekordne linnafoorum küsib, mis saab Põhjaväila projektist edasi ja kuidas väila projekt suhestub Tallinna ametlikuks ruumiliseks prioriteediks saanud "merele avamise kontseptsiooniga"?

Milliseid alternatiive väilale pakkuda on?

Või peaksime rääkima hoopis Lõunaväilast?

Millisesse ajalisse perpektiivi väilaga seotud projektid kuuluvad?

Teema on päevakorras, kuna poliitiliselt on muutunud aktuaalseks

rahastada järgnevate väila osade väljaehitamist (2012). Samal ajal kasvab

maailmas tendents ehitada linnasiseseid kiirteid ümber bulvariteks või

rohealadeks.

Linnafoorum kutsub arhitekte, transpordiehituse eksperte ja linnajuhte üles

mõtteid vahetama ja ütlema oma sõna avalikult kaasa selles ruumiliselt kaalukas

küsimuses.



Kahepäevase töö tulemusena peaks sündima üldine visoon/analüüsitud versioonid ja

ideed vaadeldava teema kohta, mis esitatakse avalikul üritusel.

Töötoas osalevad: Douglas Gordon, Dace Kalvane, Andres Alver, Toomas Tammis,

Villem Tomiste, Markus Kaasik, Ülar Mark, Dago Antov, Margus Nigol, Rein Annusver,

Toomas Paaver, Katrin Koov, Panu Lehtovuori, Mihkel Tüür, Veronika Valk, Rein Ahas,

Endrik Mänd.

PÄEVAKAVA

16.veebruar, teisipäev

Töötuba (Arhitektuuri- ja disainigalerii, Pärnu mnt 6)

10.00 Tutvustus moderaatori poolt

10.15 Lühitutvustus Põhjaväila plaanide hetkeseisust

10.45 Töö algus

12.30 Kohvipaus

13.00 Töö jätkub

15.00 Lõuna

16.00 Diskussioon avalikkuse esindajate/ekspertidega (Oodatud on kõik

huvilised)

17.30 Töö jätkub

17.veebruar, kolmapäev

Töötuba

10.00 Töö jätkub

14.00 Lõuna

15.00 Tööde viimistlus ja ettekande kokkupanek

Avalik üritus Mustpeade majas (Pikk 26)

18.00 Moderaatori avasõnad

18.15 Töötoas valminud tööde tutvustus, osalejate diskussioon

19.15 Küsimused, arutelu

19.50 Moderaatori lõppsõna

20.00 Vein ja suupisted

Linnafoorumit korraldab Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna linnaga.

Kõik huvilised on oodatud osalema töötoa diskussioonil galeriis 16.veebruril kell 16.00-17.30 ja avalikul üritusel Mustpeade majas 17.veebruaril kell 18.00-20.00.

Eesti Arhitektuurikeskus

Silver Vahtre & Ignar Fjuk
NÄHTAMATU ARHITEKTUUR
kreatiivne apertseptsioon Tallinna Linnagaleriis

Harju tn 13.
K-P 12-18

Näituse avamine kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18.00
Näitus on avatud 18.02-7.03

Silver Vahtre ja Ignar Fjuki näituseprojekt avab Linnagalerii aasta lõpuni kestva näituste sarja "Cityscape".

Kui pertseptsioon on tajumine, objektiivse tegelikkuse peegeldumine psüühikas meelte kaudu,siis
apertseptsioon ei ole mitte eelneva vastand, vaid tähendab taju sõltumist inimese psüühilisest seisundist ja
kogemustest, teisisõnu - see mida näeme, on meie endi süü. Näitusel on selline totter nimetus meenutamaks
70-ndatel Kunstiinstituudi arhitektuuriosakonnas vohanud võõrsõnadega eputamist. Isegi kui paradigma on
tänapäevaks teisenenud, näitab diskursus endiselt elujõudu.
Kuigi Ignar Fjuk sündis 12. märtsi hilisõhtul ja Silver Vahtre alles 1953. aasta 13.
märtsi varahommikul, ei seganud see pisiasi haiglapersonalil lapsukesi ära vahetamast.
Ilmselt ei olnunud nad veel toibunud XX sajandi ühe suurima kontseptualisti Jossif
Dzhugashvili surmast (5. märts) põhjustatud traumast.
Käisid küll Tartu eri koolides, aga mängisid ühes ansamblis, Vahtre bassi ja Fjuk
klaverit, Ignar laulis ka. Tal oli tollal väga ilus hääl.
ERKI-s õppisid mõlemad arhitektuuriosakonnas, üks arhitektiks ja teine disaineriks.
Nõukogude võimu toetuseks heiskasid Kunstiinstituudi Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja
komsomoliorganisatsiooni ühislipu, mille all korraldasid regulaarseid kunstisigadusi.
70-ndate lõpul 80-ndate algupoolel tegid vahetevahel koos plakateid ja kanaliseerisid
erialatöös tekkivaid ideid graafikasse ja kunstitegemisel tekkinud ideid erialatöösse. Eesti
graafika oli sellal sotsiaalselt kommunikatiivne, algamas oli 80-ndate plakatibuum,
arhitektuur ennast taasteadvustamas ja tööstuskunst tekkimas.
Praeguseks on näitusekunsti roll mõneti muutunud, aga linnaruumilised seiklused
endiselt kaasakiskuvad. On isegi järgmise põlvkonna kaasa kiskunud.

KUTSE

Eesti Arhitektuurikeskus kutsub välkloengule sel neljapäeval, 18. veebruaril, teemaks ”ARHITEKTUUR KUI PROTSESS“.

Arhitektuurist võib mõelda kõige laiemalt kui asjade kokkupanemisest, nende koostoimimise leidmisest, mis on vältimatu osa igas loomingulises tegevuses.

Seekordse välkloengu eesmärgiks on vaadata oma erialasele tegevusele seestpoolt, igal enda omale ja omal spetsiifilisel viisil, rääkida oma maailma ülesehitatamisest.

Esinevad:
Martin Melioranski, arhitekt
Eik Hermann, filosoof
Anti Saar, kirjanik
Marko Raat, režissöör
Andrus Kallastu, helilooja

Külalismoderaator arhitekt Toomas Tammis

Toimumise koht: Rotermanni Prooviveski (Roseni 8, Tallinn), osalemine tasuta.

Siinkohal võib arhitektuurist mõelda kõige laiemalt kui asjade

kokkupanemisest, komponeerimisest, mis on vältimatu osa igas loomingulises

tegevuses. Selleks on erinevatel professioonidel erinevad vahendid. Neist

vahenditest ja nendega töötamise viivisidest tahakski kuulda. Kui seniste

Arhitektuurikeskuse korraldatud välkloengute eesmärgiks on tihtipeale olnud

saada kõrvaltvaataja pilku arhitektuurile, siis seekordse välkloengu

eesmärgiks on vaadata oma erialasele tegevusele seestpoolt. Igal enda omale

ja omal spetsiifilisel viisil. Nii et see kõnetaks ka teisi, aga ei räägiks

teistest. Ikka endast ja sellest, kuidas oma maailm üles ehitatakse.

Mismoodi on võimalik, et kui me asju organiseerime, kokku paneme, järjestame

ja suhtestame, saab kokku sattunud osiste summa suurem kui nende

eraldiseisvad väärtused, et tekib midagi, mida seni ei ole sellisel kujul

olemas olnud, et me oleme teinud midagi, mida keegi teine veel ei ole

näinud, kuulnud ega lugenud, nii et on järsku olemas midagi, mis paljusid

kõnetab viisil, mida ei ole seni kogetud, nii et paljud ennast selles ära

tunnevad, kuigi ei ole selle peale ise varem tulnud, nii et seni veel

vormumata tegevused selles loomulikult lahti rulluksid, nii et oleks

sündinud midagi, mida veel olemas ei ole olnud, kuigi tagantjärgi võib

öelda, et seda oli aimata?

Kuidas see saab olla, et paljust vormub tervik, et vasturääkivused üksteist

ei välista ega naeruväärista, vaid täiendavad nii, et rikkalikkus ei pihustu

laiali kõigeks ehk mitte millekski ning ei maandu igapäeva banaalsuses, et

igapäevased lihtsad tõdemused omandavad mitmekihilise väärtuse ning ootamatu

tarkuse, et tavapärased tegevused muutuvad poeesiaks ja olmehelid annavad

edasi midagi endast palju sügavamat, et tavaline muutub nauditavaks ja

meelelise materialiseerudes saab see meeliülendavaks?

Toomas Tammis

välkloengust artikkel ka: http://www.epl.ee/artikkel/487888

("mitte-arhitekt arne maasik" hahahaha)

välkloeng juba tunni pärast!

päris cool näitus arhitektuurimuuseumis:

PROTSENDIAEG
SKULPTUUR & ARHITEKTUUR

12.märtsist - 18.aprillini



Nn. PROTSENDISEADUSE kohaselt kasutataks 1% iga riigi ja omavalitsuse poolt tellitava avaliku ruumina käsitletava ehitise-rajatise (hoone püstitamine, laiendamine või rekonstrueerimine) eelarvest avalikku ruumi kunsti siht-tellimiseks.

Eesti Kultuuriministeerium sai valituselt ülesande seaduseelnõu välja töötada, vastav töörühm moodustati 2008. aastal. Seaduse eesmärk on kunstide sünteesi kaudu avaliku ruumi esteetiline rikastamine ja inimsõbralikuma ning harmoonilisema keskkonna loomine.

Protsendiaeg on ukse ees – kas skulptorid ja arhitektid on selleks valmis?

Tänapäeval arhitekti ja skulptori koostööd peaaegu ei eksisteeri, riigi ja omavalitususe tellitud hoonete projekteerimisel jääb kunst väljapoole riigihanke kriteeriume.

Meie linnaruumidesse oleks kunsti hädasti vaja.

Kujurite Ühenduse näitus on märguanne kultuuriministeeriumile ja vabariigi valitsusele: me ootame seda seadust.



Näituse raames toimub Rotermanni Soolalaos 30. märtsil algusega 12.00 SEMINAR „1% kunstile“, kus võtavad sõna Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, Tartu Linnavalitsuse arhitekt Urmo Mets, arhitekt Ralf Lõoke, hollandi kunstnik Benk van Hennekum ning kunstiteadlane Ans van Berkumi, Helsingi Arabianranta linnaosa kunstikordinaator Tuula Isohanni, kunstiteadlane Karin Hallas-Murula ja Kultuuriministeeriumi esindaja.



kuraator Tiiu Kirsipuu

kujundaja Tea Tammelaan

kunstihoonest tasub ka läbi hüpata, siukest kogu just tihti ei näe: http://www.kunstihoone.ee/index.php?mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=381&lang=est&club=1&page=9

sellest oli viimases op!-is kena ülevaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=103698

välkloeng täna. sama koht sama aeg. inf: www.arhitektuurikeskus.ee

no ja mis veel. uus maja on väljas. ilus.

http://1.bp.blogspot.com/_BFXwZoCVGbQ/S83CrOkpe1I/AAAAAAAAJhY/cDtl0BRVfFo/s1600/kutse+Toomas+ReinJPG.jpg

nii et kui kedagi peaks kottima, siis homme kl 1600 arhmuuseumis avamine:

Toomas Rein on üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust – umbes 120 ehitist ja projekti – kerkivad eriti esile EKE Projektis projekteeritud objektid, kus Rein töötas aastatel 1967–1986. Sel perioodil kerkis maapiirkondadesse mitmeid uuendusmeelsete kolhoosi esimeeste tellitud ehitisi, kes proovisid moodsate keskusehoonetega kujundada kolhoosile atraktiivset identiteeti. Piisab kui mainida kaht Võrumaal asuvat hoonet – J. Sverdlovi nim kolhoosi administratiivhoonet Tsoorus (1969–1977) ja Linda kolhoosi keskusehoonet Kobelas (1969–1973). Nii nendes kui teistes Reinu hoonetes on alati olnud tähtis tihe koostöö sisearhitektide ja disaineritega, mis on kindlustanud ka interjööride kõrge kunstilise taseme.



Eraldi peatüki Eesti 1970. aastate arhitektuuris moodustavad Pärnu KEK-ile projekteeritud hooned, kus dominandiks on kolmveerand kilomeetrit pikk terassmaja. Tegemist on nõukogude Eesti suurejoonelisema asumiga, mis oma täies võimsuses jäi lõpuni ehitamata, kuid ideaalis oleks kombineerinud tööstus- ja administratiivosa elamukvartalite ja ühiskondliku keskusega. Omaette nähtus oli ka Rapla KEK-i UFO-t meenutav hoone.



Oma hilisloomingus on Rein säilitanud selge nägemuse modernismist kui kaasaja arhitektuursest väljendusest. Kõrge arhitektuurset kvaliteeti kannavad ka hilisemad ehitised – Otepää koolimaja (1998–2000) ja spordihoone (1998–2003), Laulasmaa lasteaed-põhikool (koos Toivo Tammikuga, 2005–2007).



Aastakümneid on Rein arhitekti tegevuse kõrval olnud ka aktiivne akvarellist. Juba tema õpetaja Edgar Johan Kuusik luges akvarellimise arhitekti kutseoskuste hulka, mis võimaldab kiirelt visandada olemasoleva või veel ehitamata maja piirjooned. Näitusel on eksponeeritud üle 50 Toomas Reinu akvarelli. Ekspressiivsetesse ja suuremõõtmelistesse akvarellidesse on valatud mälupilte reisidest, kus arhitektuuril on alati oma koht.



Näitusega kaasneb kataloog.

Näituse koostasid Toomas Rein ja Mait Väljas, kujundas Tiit Jürna.



Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.

^ toomas rein tänase sirbi esikaanel.

muuseumiöö, 15. mai 2010 - muuseumid tasuta avatud kl 1800-2200.

kõik kavad: http://www.muuseum.ee/et/kuum/muuseumioo/
arhmuuseumi kava: http://www.muuseum.ee/et/kuum/muuseumioo/#arhitektuur

ahjaa. eile oli siis teise hooaja viimane välkloeng, unustasin mainida. lapin pani ikka hooajale väga mõnusa punkti, eksju, mark? :D

muide kas keegi siinsetest on veel loengutel käinud? tõesti lahe asi on see, nii et soovitan.

viimases ehituskunstis saab loengute kohta lugeda ka, mutso seal kirjutas pikalt.

mina olen käinud!

kuid eilne jäi kahjuks vahele. ega teda eile lindile ei võetud? hea meelega vaataksin üle

^ küllap see pannakse millalgi keskuse kodukale üles. loodan.

TASE kümps loomeloomaaias tellis'kivis. Sissepääs peale kaltsukat.
Näitusekeskkonda leevendab Eesti Näituste messikeskuse paneeltsoneeringud.
Töödest...On ikka suur vahe küll kui lõpetab mõne naaberriigiülikooli õpilane juba tehasest väljatulnud toodangu vms. See fantaasia prindituna seinapeal on viimasel ajal üha enam kindlamalt kujunenud selliseks "ohutute" põlvkonna loomiseks. Tundub, ja ka linnapeal käivad aastaid jutud, et enamus rebeleid on välismaal õppetegevust või agentuurides kihvte projekte tegemas.

Kanutis ka miskit head tööd 13ndani. (sissepääs pühavaimu uulitsalt)

täna 1600: http://www.arhliit.ee/uudised/preemia-vaike/

näitus avatud tänasest 19. juunini.

ahjaa. eile oli siis teise hooaja viimane välkloeng, unustasin mainida. lapin pani ikka hooajale väga mõnusa punkti, eksju, mark? :D

muide kas keegi siinsetest on veel loengutel käinud? tõesti lahe asi on see, nii et soovitan.

viimases ehituskunstis saab loengute kohta lugeda ka, mutso seal kirjutas pikalt.

Ja, jah Jarmo!

kuulge poisid, arhitektuurimuuseumis on toomas reinu näitus viimast nädalat lahti! tulge, kes veel jõudnud pole, tulge uuesti, kes juba on jõudnud.

kes pm-i kaudu või kuidagi teisiti muga ühendust võtab, saab tasuta sisse ja miks mitte väikse personaaltuuriga (:

mainin veel, et toomas rein on eesti 20. saj kõige vingem arhitekt ja näituse kujundus on meil üle pika aja vägaväga hea! :D

nonii, ma vahepeal olen vist ära unustanud, et siin see teema.

a kui keegi tahab läbi erinevate meediumite nautida head arhitektuuri, lahedat maalikunsti, halba fotograafiat ja igasugu muud põnevat, mis parajasti või lähitulevikus tallinnas näitamisel, siis klikkigu siia: http://katkestuste-linn.blogspot.com/2010/09/111-minge-tulge-vaadake-naituseid.html

arvan, et tulen linna kohale.

tule avamisele, mul palju põnevat rääkida vist

KUTSE

Olete oodatud Eesti Arhitektuurikeskuse XXIII välkloengule teemal
PRIMITIIVNE - ennemuistne mõte homses päevas!


Esinejad:

Tiit Trummal - arhitekt

Tarmo Elvisto - vanade majade sõber

Edu Kuill - Soomaa Sõprade Selts

August Künnapu - kunstnik

Polina Tšerkassova - antropoloog



Moderaator arhitekt Peeter Pere.



Meie aeg on eriline oma uute ideede otsimisega , millest üks võimalikke suundi on retrolik lähenemine koos futuristliku suhtumisega. Vanad meetodid on seemneks uuele kultuurile.

Peeter Pere.


Aeg: 18. november kell 18:00

Toimumise koht: kino Sõprus (Vana-Posti 8, Tallinn).
Osalemine: tasuta.



Välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel. Tänaseks on toimunud 22 välkloengut, mis on osaliselt taaskuulatavad: http://www.arhitektuurikeskus.ee/index.php?/valkloengud/vaelkloengud/

Kontaktid:
Peeter Pere, moderaator, peeter@vamp.ee , 5651015
Kaire Pärnpuu, Arhitektuurikeskuse projektijuht, kaire@arhitektuurikeskus.ee, 5168953




Ootame osalema!


Eesti Arhitektuurikeskus

www.arhitektuurikeskus.ee

tulge kuulake, mida on raivo puusepal öelda kaubamajade projekteerimise kohta! (:

toimub sel neljapäeval kl 1900 projektiruumis MÄRZ, aadress on olevimägi 7. olge kohal!

Arhitektuur filmis: Harun Farocki "The Creators of Shopping Worlds"

Harun Farocki dokfilm “The Creators of Shopping Worlds” (2001) on ühtaegu nii küüniline kui tragikoomiline film kontrollitud ostlemisruumi tootmise protsessidest, kus tegutsevad arendajad, planeerijad, turundajad, konsultandid, tajupsühholoogid. Inimese ruumikogemust mõõdavad sissepääsu läbimise loendurid, riiulitevahelise trajektoori jooksvad meetrid, visuaalse taju fookuspunktide järgi väljatimmitud viidad ning vaheldumisi sti...muleerivaks ja rahustavaks lavastatud interjöörimeeleolud.

Tšehhi-hindu taustaga Saksa sõltumatu režissöör Harun Farocki (1944) on teinud hulga mitmesuguseid ühiskonnakriitilisi dokfilme ja lavastanud kolm mängufilmi. 1968. aastal katkenud ametlikest filmiõpingutest jäi talle “revolutsioonipohmell”, marksistlik meelestatus ja eksperimenteeriv filmikeel. Tema dokke on nimetatud essee-filmideks; viimastel aastatel on ta liikunud pigem visuaalkunsti poole, tehes mitmesuguseid videoinstallatsioone.

Film kestab 71 min, järgneb mitteformaalne diskussioon konsultant Urmas Pastaruse, arhitektide Raivo Puusepa, Ralf Lõokese jt osalusel. Avatud ka baar Panoptika!

vaata ka: http://www.facebook.com/event.php?eid=193995097282137#!/event.php?eid=193995097282137

KUTSE

Olete oodatud 20. jaanuaril Eesti Arhitektuurikeskuse XXIV välkloengule teemal ARHITEKTUUR JA KRIITIKA.

Esinejad:
Märt Väljataga – toimetaja
Veljo Kaasik – arhitekt
Triin Ojari – arhitektuurikriitik
Anders Härm – kuraator
Kadri Klementi – linnaaktivist

Moderaator kunstiteadlane Andres Kurg

Seekordne välkloeng uurib, milline koht on kriitikal kaasaegses kultuuripildis ja millist rolli see mängib ehitatud keskkonna puhul.

Kas kriitika on olemas? – Paljude kultuurivaldkondade puhul on viidatud traditsioonilise kriitika kadumisele. Mida tähendab (arhitektuuri)kriitika kaasaegses maailmas? Milline on tema ülesanne?

Kust kriitikat leida? – Rikkalikult illustreeritud arhitektuuriraamatuid ilmub üha arvestatavamal hulgal, arhitektide ja sisekujundajate töö on vaatluse all sisustus- ja trendiajakirjades, ehitatud keskkonna teemadel diskuteeritakse päeva- ja nädalalehtede veergudel. Mis on nende erinevate väljaannete eesmärk ja mis laadi tähendusi seal luuakse?

Kes kriitikat loeb? – Kriitika on traditsiooniliselt olnud seotud tekste lugeva ja nende üle arutava publikuga. Kellele on kaasajal kriitika mõeldud? Kas lugejail on ühised arusaamad mis on hea ja mis halb ehitatud keskkonna puhul? Kas me räägime samadest asjadest? Kes üldse saavad kaasa rääkida? Kelle sõna maksab?

Aeg: 20. jaanuar 2011 kell 18:00
Toimumise koht: kino Sõprus (Vana-Posti 8, Tallinn).
Osalemine: tasuta.

Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel. Tänaseks on toimunud 23 välkloengut, mis on osaliselt taaskuulatavad: http://www.arhitektuurikeskus.ee/index.php?/valkloengud/vaelkloengud/

Kontaktid:
Andres Kurg, moderaator, andres.kurg@artun.ee GSM 56470308
Kaire Pärnpuu, Arhitektuurikeskuse välkloengute projektijuht, kaire@arhitektuurikeskus.ee GSM 5168953

Ootame osalema!

Eesti Arhitektuurikeskus

Ill try to be there.

parem oleks.

järeltsill projektiruumi MÄRZ baaris PANOPTIKA, olevimägi 7.

täna, 3. märzil 2011, on märzi projektiruumis filmiõhtu. kavas dok "radiant city" valglinnastumisest. algab kl 1900. märzi asukohaks endiselt olevimägi 7.

vt lisa http://www.facebook.com/home.php#!/event.php?eid=183999631642284

8-11 sept. toimub esimene Tallinna Arhitektuuribiennaal,mis käsitleb arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi.
Biennaalil on kolm põhiosa:
'Landscape Urbanism – Maastikuurbanism' sümpoosium Kultuurikatlas.
'11FLIRTS' näitus Kadrioru lossis.
'STREET 2020' visioonivõistlus (ma pole kindel kus nad võistlusel osalejate töid näitavad)

ja näitused:
Londoni AA arhitektuurikooli diplomitööde näitus
EKA üliõpilastööd
Valgusklubi installatsioon
Tetsuo Kondo installatsioon
Puitinstallatsioon Rotermanni platsil
Installatsioonifestival LIFT11

Link TAB'i veebilehele (seal on rohkem infot biennaali kohta) > http://www.tab.ee/

Biennaali pääse on 20€ (10€ õpilastele) ja registreerimine on vajalik. Osadele näitusetele peaks saama eraldi pileti osta,nii et säästu variant on kah olemas :D

Tundub huvitav olevat :)

muide täna algab tallinna arhitektuuribiennaal, vt infot ja toimumisi http://www.tab.ee/

sündmused arhitektuurimuuseumis juba kella 17st.

^^ Näh, ma olen Tartus ja ei saa minna :(

Mina kohal

sel neljapäeval:

EAL90 viimane vestlusõhtu toimub 1. detsembril 2011 kell 18.00

Vestlevad kunstiteadlane Krista Kodres ja arhitekt Andres Alver. Vestlusele eelneb algusega kell 17.30 film "Ars et Vita: Arhitektuur ja linnaplaneerimine" (1996).

Olete oodatud!

Sissepääs tavapiletiga!

NB! - Nagu ikka, tasuta sissepääs nii EKA kui TTK tudengitele

ups, asukoht siis arhitektuurimuuseum muidugi.

keegi SSC-st läheb sinna vestlusõhtule?

no mina olen seal enivei (:

täna siis tehakse üldteatavaks avalik saladus ja kuulutatakse välja tänavune parim noor arhitekt. (paras farss on see sündmus, a noh.)

üleeelmise aasta võitja aunini kataloogi saab ka näha.

http://dl.dropbox.com/u/3875904/nap.jpg

kuuldused pole veel shanghaisse jõudnud.