Näitused, sündmused jms

[ch1le]

Originally Posted by Jarmo K

selleks peaksid veel vähemalt paar ebaõnnestunud projekti tegema. muide, kesse keskmise rea viimane tüüp on?

ma tunneks näo järgi ainult tõnise ja tiidu ära, kui nad seal oleksid. Muidu mu näosensor ikka katki.

[daniellle]

aitäh info

[Jarmo K]

wtf

[René Kedus]

[---]
Kui Vene keisrinna Katariina II küsinud lahkuvalt Hiina saatkonnalt, kuidas neile meeldis nende auks korraldatud maskeraad (mida tollases vene kultuuris käsitati kui teatri vormi), vastanud hiinlased: "Meile oli siin kõik maskeraad."
[---]

Klassitsism (III köide ning 961. lehekülg), Linnar Priimägi, 2005

[matrixmxp]

Kes oli siin foorumis arh. muusemuist. pliis kirjutage mulle mail. Maili saate minu kontaktide alt.

[Jarmo K]

^ või äkki kirjutad mulle ise? (:

(kontakt muuseumi kodukal)

[Jarmo K]

Originally Posted by Jarmo K

täna!

kes kellele panustab? ma usun, et lõokesele antakse seekord.

[Jarmo K]

Originally Posted by Jarmo K

kes kellele panustab? ma usun, et lõokesele antakse seekord.

või stöörile. kosmosepoisse ei usu eriti...

[Jarmo K]

hah, aunin hoopis... nagu ta ütleski, pundist põmst kõige vanem, nii et ega hiljem enam sellist võimalust ei saaks. teistel veel kõigil võimalus asi järgmistel aastatel kinni panna.

[Jarmo K]

EELTEADE



16-17. veebruaril toimub Arhitektuurikeskuse eestvedamisel Tallinna II linnafoorum.

Seekordne linnafoorum küsib, mis saab Põhjaväila projektist edasi ja kuidas väila projekt suhestub Tallinna ametlikuks ruumiliseks prioriteediks saanud "merele avamise kontseptsiooniga"?

Milliseid alternatiive väilale pakkuda on?

Või peaksime rääkima hoopis Lõunaväilast?

Millisesse ajalisse perpektiivi väilaga seotud projektid kuuluvad?

Teema on päevakorras, kuna poliitiliselt on muutunud aktuaalseks

rahastada järgnevate väila osade väljaehitamist (2012). Samal ajal kasvab

maailmas tendents ehitada linnasiseseid kiirteid ümber bulvariteks või

rohealadeks.

Linnafoorum kutsub arhitekte, transpordiehituse eksperte ja linnajuhte üles

mõtteid vahetama ja ütlema oma sõna avalikult kaasa selles ruumiliselt kaalukas

küsimuses.



Kahepäevase töö tulemusena peaks sündima üldine visoon/analüüsitud versioonid ja

ideed vaadeldava teema kohta, mis esitatakse avalikul üritusel.

Töötoas osalevad: Douglas Gordon, Dace Kalvane, Andres Alver, Toomas Tammis,

Villem Tomiste, Markus Kaasik, Ülar Mark, Dago Antov, Margus Nigol, Rein Annusver,

Toomas Paaver, Katrin Koov, Panu Lehtovuori, Mihkel Tüür, Veronika Valk, Rein Ahas,

Endrik Mänd.

PÄEVAKAVA

16.veebruar, teisipäev

Töötuba (Arhitektuuri- ja disainigalerii, Pärnu mnt 6)

10.00 Tutvustus moderaatori poolt

10.15 Lühitutvustus Põhjaväila plaanide hetkeseisust

10.45 Töö algus

12.30 Kohvipaus

13.00 Töö jätkub

15.00 Lõuna

16.00 Diskussioon avalikkuse esindajate/ekspertidega (Oodatud on kõik

huvilised)

17.30 Töö jätkub

17.veebruar, kolmapäev

Töötuba

10.00 Töö jätkub

14.00 Lõuna

15.00 Tööde viimistlus ja ettekande kokkupanek

Avalik üritus Mustpeade majas (Pikk 26)

18.00 Moderaatori avasõnad

18.15 Töötoas valminud tööde tutvustus, osalejate diskussioon

19.15 Küsimused, arutelu

19.50 Moderaatori lõppsõna

20.00 Vein ja suupisted

Linnafoorumit korraldab Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna linnaga.

Kõik huvilised on oodatud osalema töötoa diskussioonil galeriis 16.veebruril kell 16.00-17.30 ja avalikul üritusel Mustpeade majas 17.veebruaril kell 18.00-20.00.

Eesti Arhitektuurikeskus

[Jarmo K]

Silver Vahtre & Ignar Fjuk
NÄHTAMATU ARHITEKTUUR
kreatiivne apertseptsioon Tallinna Linnagaleriis

Harju tn 13.
K-P 12-18

Näituse avamine kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18.00
Näitus on avatud 18.02-7.03

Silver Vahtre ja Ignar Fjuki näituseprojekt avab Linnagalerii aasta lõpuni kestva näituste sarja "Cityscape".

Kui pertseptsioon on tajumine, objektiivse tegelikkuse peegeldumine psüühikas meelte kaudu,siis
apertseptsioon ei ole mitte eelneva vastand, vaid tähendab taju sõltumist inimese psüühilisest seisundist ja
kogemustest, teisisõnu - see mida näeme, on meie endi süü. Näitusel on selline totter nimetus meenutamaks
70-ndatel Kunstiinstituudi arhitektuuriosakonnas vohanud võõrsõnadega eputamist. Isegi kui paradigma on
tänapäevaks teisenenud, näitab diskursus endiselt elujõudu.
Kuigi Ignar Fjuk sündis 12. märtsi hilisõhtul ja Silver Vahtre alles 1953. aasta 13.
märtsi varahommikul, ei seganud see pisiasi haiglapersonalil lapsukesi ära vahetamast.
Ilmselt ei olnunud nad veel toibunud XX sajandi ühe suurima kontseptualisti Jossif
Dzhugashvili surmast (5. märts) põhjustatud traumast.
Käisid küll Tartu eri koolides, aga mängisid ühes ansamblis, Vahtre bassi ja Fjuk
klaverit, Ignar laulis ka. Tal oli tollal väga ilus hääl.
ERKI-s õppisid mõlemad arhitektuuriosakonnas, üks arhitektiks ja teine disaineriks.
Nõukogude võimu toetuseks heiskasid Kunstiinstituudi Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja
komsomoliorganisatsiooni ühislipu, mille all korraldasid regulaarseid kunstisigadusi.
70-ndate lõpul 80-ndate algupoolel tegid vahetevahel koos plakateid ja kanaliseerisid
erialatöös tekkivaid ideid graafikasse ja kunstitegemisel tekkinud ideid erialatöösse. Eesti
graafika oli sellal sotsiaalselt kommunikatiivne, algamas oli 80-ndate plakatibuum,
arhitektuur ennast taasteadvustamas ja tööstuskunst tekkimas.
Praeguseks on näitusekunsti roll mõneti muutunud, aga linnaruumilised seiklused
endiselt kaasakiskuvad. On isegi järgmise põlvkonna kaasa kiskunud.

[Jarmo K]

KUTSE

Eesti Arhitektuurikeskus kutsub välkloengule sel neljapäeval, 18. veebruaril, teemaks ”ARHITEKTUUR KUI PROTSESS“.

Arhitektuurist võib mõelda kõige laiemalt kui asjade kokkupanemisest, nende koostoimimise leidmisest, mis on vältimatu osa igas loomingulises tegevuses.

Seekordse välkloengu eesmärgiks on vaadata oma erialasele tegevusele seestpoolt, igal enda omale ja omal spetsiifilisel viisil, rääkida oma maailma ülesehitatamisest.

Esinevad:
Martin Melioranski, arhitekt
Eik Hermann, filosoof
Anti Saar, kirjanik
Marko Raat, režissöör
Andrus Kallastu, helilooja

Külalismoderaator arhitekt Toomas Tammis

Toimumise koht: Rotermanni Prooviveski (Roseni 8, Tallinn), osalemine tasuta.

Siinkohal võib arhitektuurist mõelda kõige laiemalt kui asjade

kokkupanemisest, komponeerimisest, mis on vältimatu osa igas loomingulises

tegevuses. Selleks on erinevatel professioonidel erinevad vahendid. Neist

vahenditest ja nendega töötamise viivisidest tahakski kuulda. Kui seniste

Arhitektuurikeskuse korraldatud välkloengute eesmärgiks on tihtipeale olnud

saada kõrvaltvaataja pilku arhitektuurile, siis seekordse välkloengu

eesmärgiks on vaadata oma erialasele tegevusele seestpoolt. Igal enda omale

ja omal spetsiifilisel viisil. Nii et see kõnetaks ka teisi, aga ei räägiks

teistest. Ikka endast ja sellest, kuidas oma maailm üles ehitatakse.

Mismoodi on võimalik, et kui me asju organiseerime, kokku paneme, järjestame

ja suhtestame, saab kokku sattunud osiste summa suurem kui nende

eraldiseisvad väärtused, et tekib midagi, mida seni ei ole sellisel kujul

olemas olnud, et me oleme teinud midagi, mida keegi teine veel ei ole

näinud, kuulnud ega lugenud, nii et on järsku olemas midagi, mis paljusid

kõnetab viisil, mida ei ole seni kogetud, nii et paljud ennast selles ära

tunnevad, kuigi ei ole selle peale ise varem tulnud, nii et seni veel

vormumata tegevused selles loomulikult lahti rulluksid, nii et oleks

sündinud midagi, mida veel olemas ei ole olnud, kuigi tagantjärgi võib

öelda, et seda oli aimata?

Kuidas see saab olla, et paljust vormub tervik, et vasturääkivused üksteist

ei välista ega naeruväärista, vaid täiendavad nii, et rikkalikkus ei pihustu

laiali kõigeks ehk mitte millekski ning ei maandu igapäeva banaalsuses, et

igapäevased lihtsad tõdemused omandavad mitmekihilise väärtuse ning ootamatu

tarkuse, et tavapärased tegevused muutuvad poeesiaks ja olmehelid annavad

edasi midagi endast palju sügavamat, et tavaline muutub nauditavaks ja

meelelise materialiseerudes saab see meeliülendavaks?

Toomas Tammis

[Jarmo K]

välkloengust artikkel ka: http://www.epl.ee/artikkel/487888

("mitte-arhitekt arne maasik" hahahaha)

[Jarmo K]

välkloeng juba tunni pärast!

[Jarmo K]

päris cool näitus arhitektuurimuuseumis:

PROTSENDIAEG
SKULPTUUR & ARHITEKTUUR

12.märtsist - 18.aprillini



Nn. PROTSENDISEADUSE kohaselt kasutataks 1% iga riigi ja omavalitsuse poolt tellitava avaliku ruumina käsitletava ehitise-rajatise (hoone püstitamine, laiendamine või rekonstrueerimine) eelarvest avalikku ruumi kunsti siht-tellimiseks.

Eesti Kultuuriministeerium sai valituselt ülesande seaduseelnõu välja töötada, vastav töörühm moodustati 2008. aastal. Seaduse eesmärk on kunstide sünteesi kaudu avaliku ruumi esteetiline rikastamine ja inimsõbralikuma ning harmoonilisema keskkonna loomine.

Protsendiaeg on ukse ees – kas skulptorid ja arhitektid on selleks valmis?

Tänapäeval arhitekti ja skulptori koostööd peaaegu ei eksisteeri, riigi ja omavalitususe tellitud hoonete projekteerimisel jääb kunst väljapoole riigihanke kriteeriume.

Meie linnaruumidesse oleks kunsti hädasti vaja.

Kujurite Ühenduse näitus on märguanne kultuuriministeeriumile ja vabariigi valitsusele: me ootame seda seadust.



Näituse raames toimub Rotermanni Soolalaos 30. märtsil algusega 12.00 SEMINAR „1% kunstile“, kus võtavad sõna Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, Tartu Linnavalitsuse arhitekt Urmo Mets, arhitekt Ralf Lõoke, hollandi kunstnik Benk van Hennekum ning kunstiteadlane Ans van Berkumi, Helsingi Arabianranta linnaosa kunstikordinaator Tuula Isohanni, kunstiteadlane Karin Hallas-Murula ja Kultuuriministeeriumi esindaja.



kuraator Tiiu Kirsipuu

kujundaja Tea Tammelaan

[Jarmo K]

kunstihoonest tasub ka läbi hüpata, siukest kogu just tihti ei näe: http://www.kunstihoone.ee/index.php?...&club=1&page=9

sellest oli viimases op!-is kena ülevaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=103698

[Jarmo K]

välkloeng täna. sama koht sama aeg. inf: www.arhitektuurikeskus.ee

no ja mis veel. uus maja on väljas. ilus.

[Jarmo K]

[Jarmo K]

nii et kui kedagi peaks kottima, siis homme kl 1600 arhmuuseumis avamine:

Toomas Rein on üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust – umbes 120 ehitist ja projekti – kerkivad eriti esile EKE Projektis projekteeritud objektid, kus Rein töötas aastatel 1967–1986. Sel perioodil kerkis maapiirkondadesse mitmeid uuendusmeelsete kolhoosi esimeeste tellitud ehitisi, kes proovisid moodsate keskusehoonetega kujundada kolhoosile atraktiivset identiteeti. Piisab kui mainida kaht Võrumaal asuvat hoonet – J. Sverdlovi nim kolhoosi administratiivhoonet Tsoorus (1969–1977) ja Linda kolhoosi keskusehoonet Kobelas (1969–1973). Nii nendes kui teistes Reinu hoonetes on alati olnud tähtis tihe koostöö sisearhitektide ja disaineritega, mis on kindlustanud ka interjööride kõrge kunstilise taseme.



Eraldi peatüki Eesti 1970. aastate arhitektuuris moodustavad Pärnu KEK-ile projekteeritud hooned, kus dominandiks on kolmveerand kilomeetrit pikk terassmaja. Tegemist on nõukogude Eesti suurejoonelisema asumiga, mis oma täies võimsuses jäi lõpuni ehitamata, kuid ideaalis oleks kombineerinud tööstus- ja administratiivosa elamukvartalite ja ühiskondliku keskusega. Omaette nähtus oli ka Rapla KEK-i UFO-t meenutav hoone.



Oma hilisloomingus on Rein säilitanud selge nägemuse modernismist kui kaasaja arhitektuursest väljendusest. Kõrge arhitektuurset kvaliteeti kannavad ka hilisemad ehitised – Otepää koolimaja (1998–2000) ja spordihoone (1998–2003), Laulasmaa lasteaed-põhikool (koos Toivo Tammikuga, 2005–2007).



Aastakümneid on Rein arhitekti tegevuse kõrval olnud ka aktiivne akvarellist. Juba tema õpetaja Edgar Johan Kuusik luges akvarellimise arhitekti kutseoskuste hulka, mis võimaldab kiirelt visandada olemasoleva või veel ehitamata maja piirjooned. Näitusel on eksponeeritud üle 50 Toomas Reinu akvarelli. Ekspressiivsetesse ja suuremõõtmelistesse akvarellidesse on valatud mälupilte reisidest, kus arhitektuuril on alati oma koht.



Näitusega kaasneb kataloog.

Näituse koostasid Toomas Rein ja Mait Väljas, kujundas Tiit Jürna.



Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.

[Jarmo K]

^ toomas rein tänase sirbi esikaanel.