Skyscraper City Forum banner

Should Estonia start mining phosphorus? | Kas Eesti peaks hakkama kaevandama fosforiiti?

  • Yes, as soon as possible - Jah, nii kiiresti kui võimalik

    Votes: 3 13.0%
  • Yes, but further research is needed - Jah aga ennem tuleb teha uuringuid

    Votes: 17 73.9%
  • NIMBY

    Votes: 2 8.7%
  • No, never - Ei iial

    Votes: 1 4.3%
1 - 12 of 12 Posts

·
Registered
Joined
·
2,411 Posts
Discussion Starter · #1 ·
Couple of days ago there was a article in Eesti Päevaleht about the possibility and the effects on phosphorus and other rare earth mineral mining in Estionia. What to you all think of that? Is it worth the billions of euros in income?

Mõned päevad tagasi oli Eesti Päevalehes juttu võimalikust fosforiidi ja muude muldmetallide kaevandamisest ning nende mõjust majandusele. Mis on teie arvamus sel teemal? Kas see kõik oleks väärt sadu milliardeid eurosid kasumis?

link to pictures of article (you need to zoom out quite a bit)
page 1

page 2
 

·
Registered
Joined
·
7,569 Posts
Peale fosforiidi on potentsiaali ka graptoliitargilliidi kaevandamisel, mis sisaldab erinevaid metalle. Selge on see, et tuleks üle vaadata Eesti maavarade kasutamise poliitika. Praegune seisukoht, et põlevkivi võib kaevandada miljonite tonnide jagu aastas, aga kõik muu ei tule isegi arutluse alla, on pehmelt öeldes jabur. Kui põlevkivi on praktiliselt kõige mõttetum fossiilne kütus maailmas, siis nõudlus fosforiidi järele tulevikus ainult kasvab.

Mina arvan, et kindlasti tuleks teha põhjalikud uuringud erinevate maavarade kaevandamise kohta ning panna paika strateegia nende kasutamiseks. See peaks hõlmama seda, milliseid nõudeid tuleks kaevandamisel järgida, mis piirkonnas üldse on kaevandamine lubatud, kuidas riik (ja kaudselt inimesed) sellest täieõiguslikult kasu saaksid jne. Selge on ka see, et pelgalt tooraine kaevandamine ja seejärel müümine oleks mõttetu. Eestisse peaks tekkima terve väärtusahel, et saada sellest võimalikult palju kasu.
 

·
Registered
Joined
·
2,411 Posts
Discussion Starter · #3 ·
Eks see muutus tule siis kui inimestel läheb see fosforiidisõda meelest.
Jõvhi kandis see rauamaak võib lähitulevikus ostuda ka vägagi väärtuslikuks (imelise teaduse/tarkade klubi ühes numbris oli sellest juttu) Neid varusid pole väga uuritud aga arvatakse, et seal umbes sama palju maaki kui Kirunas. Kindlasti tuleks kaevandada ka graniiti kõrvalproduktina. Aga peab olema ettevaatlik, et mingid välismaa firmad ei tule ja jätavad riigi ning rahva rahast ilma.
 

·
Registered
Joined
·
769 Posts
Olen kuulnud, et Fosforiidisõda oli tegelikult kattevari uraani kaevandamiseks.

Eestis on Uraani varud Euroopas teisel kohal Rootsi järel aga see on nii "must", et kaevandamine on mõtetu.

Sillamäel asuv Silmet vene ajal tegeles just uraani rikastamisega mis toodi venemaalt sisse kuna Eesti uraan ei ole piisavalt puhas.
 

·
Registered
Joined
·
49 Posts
Sillamäel oli uraanikaevandus täitsa olemas*, legend räägib, et NLiidu esimene tuumapomm sai uraani just Eesti diktüneemakildist (nüüd peaks vist mingi popim nimi olema tal juba).

*kinni pandud kaevandus ikka (1947-1952)
 

·
Moderator
Joined
·
8,933 Posts
Kaart kuluks ära:


Ma olen põhimõtteliselt kaevandamise poolt - eeldusel,et tehakse põhjalikud uuringud,kaevandatakse ainult uusimaid ja keskkonda võimalikult vähe kahjustavaid teholoogiaid kasutades ainult allmaa kaevandustes. Ning kogu tootmisahel asub Eestis ja teenib Eesti huve.

Ei tahaks näha,et mingid välisfirmad tulevad ja pumpavad kogu piirkonna ressurssidest tühjaks ning jätavad kohalikele maha vaid keskkonnaprobleemid.
 

·
Registered
Joined
·
131 Posts
Keskkonnaminister Keit Pentus kirjutab oma facebooki seinal asjast pikemalt:



https://www.facebook.com/keitpentus/posts/10203431460683302
Kadri Paas saatis mulle hiljuti mitu küsimust fosforiidi kaevandamise kohta. Kuna teema on piisavalt tõsine, lisan allpool ka Keskkonnaministeeriumi ekspertide poolt kokkusurutud mahus proua Paasile antud vastused. Ps. Kui küsimuste-vastuste lugejate hulgas peaks aga olema selle firma esindajad, kes mult otse küsimuste küsimise asemel seda läbi ajakirjanduse teevad, siis eriteade neile - teinekord võib PR kulusid kokku hoida ja julgelt otse ja vahendajateta pöörduda. Ehkki vaevalt, et vastuste sisu ja keskkonnakaitseline argumentatsioon selle kohta, miks fosforiit Eestis kaevandamisele ei kuulu, fosforiidi kohati kaunis närvilise lobby tegijatele tegelikult teadmata on.

1. Missugused uued kaevandamise keskkonnamõjusid vähendavad tehnoloogilised lahendused on võrreldes 1980ndate lõpuga maailmas välja töötatud ja kasutusel?

Kuna maailma fosforiidimaardlates on fosforiidikihi lasuvus ja keskkonnatingimused (sh hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused) väga erinevad, siis kõigi maardlate jaoks ühtset tehnoloogilist "retsepti" ei ole.
Eesti fosforiidimaardlate kasutuselevõtuks sobivaid keskkonnamõju vähendavaid tehnoloogilisi lahendusi praegu ei ole.

2. Missugused on konkreetsete keskkonnamõjude ning ka sotsiaal-majanduslike mõjude prognoosid nende lahenduste valguses?

Eesti fosforiidimaardlates fosforiidi kaevandamise puhul häid keskkonnamõju leevendavaid tehnoloogilisi lahendusi ei ole (vt ka punkti 1). Seega jääb endiselt ohtlikuks nendest maardlatest fosforiidi kaevandamise suur negatiivne keskkonnamõju. Suurim negatiivne keskkonnamõju on muidugi mõju pinnaveele (hüdroloogiline mõju) ja põhjaveele (hüdrogeoloogiline mõju). Fosforiidi kaevandamine võib tingida osa pinnaveekogude kuivamist ja laialdase põhjaveetaseme alanduslehtri.
K e s k k o n n a a l a s t e probleemide detailid. Fosforiidi avakaevandamisel (karjäärides) Toolses on suurim oht, kui fosforiidikihi peal lasuvat diktüoneemaargilliiti (tuntud ka kui diktüoneemakilt) ei kasutata ja see viiakse puistangutesse. Sarnaselt Maardus juhtunuga toimub puistangutes õhu juurdepääsul argilliidi isesüttimine, mis põhjustab ulatuslikku välisõhu ja vee reostust. Välisõhku eraldub isesüttimisel tekkiv vääveldioksiid (SO2). Isesüttimise ja põlemise tulemusel tekkivad raskmetallid ja radioaktiivsed metallid kanduvad pinna- ning põhjavette. Eeldatavasti on Toolse puhul isesüttimise ja põlemise protsess veelgi intensiivsem, kui see oli Maardus, sest Toolse maardla diktüoneemaargilliidis on palju rohkem püriiti (püriitse väävli sisaldus Toolse diktüoneemaargilliidis on 2-3%), mis on argilliidi isesüttimise peamine põhjustaja. Väljapääs saab olla ainult diktüoneemaargilliidi täielikus kasutamises või selle spetsiaalses matmises. Selline meetod on Maardus väljatöötatud ja katsetatud, kuid seni ei ole täielikult rahuldavat tulemust saadud: diktüoneemaargiliit kuumeneb mitmesaja kraadini ka maetuna savikihtide vahele. Seda näitavad aastate jooksul tehtud seire andmed. Seni, kuni ei ole lahendatud fosforiidikihi katendis lasuva diktüoneemaargilliidi kasutamise või keskkonnaohutu matmise probleem, ei ole võimalik Toolse fosforiiimaardlat kasutusele võtta.
Eriti terav olukord tekiks Rakvere fosforiidimaardla võimaliku kasutuselevõtuga. Rakvere maardla paikneb Pandivere kõrgustikul ja selle jalamil. Pandivere kõrgustik on toitealaks paljudele jõgedele, samuti põhjaveekihtidele. Sealse fosforiidi kaevandamisel tekitatav põhjaveetaseme alanduslehter kuivendaks piirkonna veekogud ja hävitaks mitu elanikkonnale esmatähtsat põhjaveekihti (sh Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi). Selle protsessi tulemusel häviks suur osa elusloodusest ja komplitseeritud saaks ka põllumajanduslik tegevus.

S o t si a a l s e d faktorid oleksid Toolse ja Rakvere fosforiidimaardla kasutuselevõtu puhul ülitähtsad. Kaevandus(t)e rajamine tingiks väga tugeva mõju kohalikule elanikkonnale. Palju perekondi oleks suurte kaevanduste rajamisest häiritud ühel või teisel viisil: keskkonnaalaste faktorite mõju elukvaliteedile, muutused maakasutuses jne. Väga tähtis selles on asjaolu, et nii Toolse kui ka Rakvere fosforiidimaardla asuvad tiheda inimasustusega piirkonnas.

3. Mis on uute aparatuursete võimaluste valguses Eesti loodusvarade, sh fosforiidi ja diktüoneemaargilliidi koostis ja selle varieeruvus?

Missugused on tehnoloogilised lahendused kasulike komponentide eraldamiseks?

Kui rääkida Eesti loodusvarade, sh fosforiidi ja diktüoneemaargilliidi koostisest ja varieeruvusest, siis kahtlemata on see olemas.
Fosforiit on uuritud maavara ja keskkonnaregistri maardlate nimistus on arvel neli maardlat: Tsitre, Toolse, Aseri ja Rakvere. Nedest viimane on Euroopa suurim fosforiidimaardla. Seni ollakse arvamusel, et fossforiidi kaevandamine tooks endaga kaasa suure negatiivse keskkonnamõju. Seepärast on juba 1996. aastal kõik fosforiidivarud tunnistatud passiivseks, st neid ei tohi seni kaevandada kui ei ole tõestatud, et seejuures ei teki olulist negatiivset keskkonnamõju, mida oleks võimalik minimeerida.

Diktüoneemaargilliit ei ole Eestis maavarana arvel. sellest hoolimata on mõnes piirkonnas see küllaltki hästi uuritud (nt Toolse fosforiidimaardlas, kus argilliit on fosforiidikihi katendis (peal). Olemasoleva andmestiku alusel saab väga kindlalt väita, et diktüaoneemaargilliidi suurim kihipaksus on Loode-Eestis (kihi paksus 6-7 m) ja väikseim Ida-Eestis (kihi paksus 1-2 m). Teadaolevalt on diktüoneemaargilliidi 10-20% orgaanilist ainet. Seda on vähe, aga väärtuslikuks teevad selle loodusvara selles olevad metallid uraan, molübdeen, vanaadium, transuraanid (lantanoiidid ja ütrium), samuti palju teisi. Nende metalsete ühendite saamiaseks dktüoneemaargilliiti kaevanada ei ole ilmselgelt ökonoomne.
Tehnoloogilised võimalused fosforiidis ja diktüoneemaargilliidis olevate komponentide eraldamiseks on täiesti olemas. Need lahendused on laboratoorsetes tingimuste uuritud ammuilma paljude uurijate poolt.
Pemine lahendamata küsimus on ikkagi seotud keskkonnaohuga. See on seni lahendamata.

4. Kas Eestis teatakse ja tuntakse, mis on meie loodusvarade tegelik väärtus?

Maavarade osas on riigil olemas hea ülevaade. Nii põlevkivi kui ehitusmaavarade väärtustamiseks on riik koostanud vastavad strateegilised arengukavad, mille abil suunatakse maavarade säästlikku kasutamist ning kaevandamise keskkonnamõjude vähendamist.

5. Kas Eestis on fosforiiti võimalik kaevandada keskkonda oluliselt mõjutamata?

Seni fosforiidi ohutult kaevandamise kohta puudub tõeväärne visioon, rääkimata detailsemast kirjeldusest.
 

·
Registered
Joined
·
7,569 Posts
^^ Aga otse loomulikult on fosforiidil oluline keskkonnamõju. Aga ma ütlen jälle: põlevkivi kaevandamine on katastroofiliselt mõjutanud Eesti keskkonda, ometi aktsepteeritakse seda pea ükshäälselt.

Muu maailma poolt vaadatuna on põlevkivi kaevandamine ja kasutamine üks imelik tegevus. Estonia's dirty energy drive for self-sufficiency - see on näiteks päris huvitav CNN'i artikkel. Nagu seal allpool välja toodud on, põlevkivi kaevandamine ja kasutamine annab 4% Eesti SKT-st, aga 90% kahjulikest jäätmetest, 80% õhusaastest ja 70-80% veekasutusest. See on konkurentsitult kõige rohkem keskkonda saastav energia tootmise viis terves Euroopa Liidus.
 

·
Registered
Joined
·
432 Posts
rakvere lähedal märgitud fosforiidi asukohtadel on peamiselt eesti parimad põllumaad näiteks, jättes kõik emotsoonid kõrvale siis huvitav kuidas fosforiidikaevandamise vs põllult saadava saagi väärtus suhestub, ma mõtlen aastates tasuvusaega.
 

·
Registered
Joined
·
2,411 Posts
Discussion Starter · #12 ·
Viimati oli 112$... samas artikkel 17a vana ning boomi aeg oli hind 400+ $
 
1 - 12 of 12 Posts
Top