SkyscraperCity banner

541 - 560 of 645 Posts

·
Registered
Joined
·
421 Posts
Samas ujuvkaisid saab sinna ka hiljem lisada. Üks betoonkaikoht vist jäetakse alles nagu videos, eeldatavasti Aegna laeva jaoks. Samuti pole kalasadama poolsete kaidega veel midagi ette võetud.
 

·
Registered
Joined
·
473 Posts
Kas sellise asja ehitamine linna ülesanne ei ole? Tegemist on ju avaliku infrastruktuuriga. Miks peaks majade ehitaja sellise asjaga tegelema?
 

·
Registered
Joined
·
7,172 Posts
Kas sellise asja ehitamine linna ülesanne ei ole? Tegemist on ju avaliku infrastruktuuriga. Miks peaks majade ehitaja sellise asjaga tegelema?
Detailplaneeringuga pannakse lisaks kinnistu ehitusõigusele paika muuhulgas ka avalikuks kasutamiseks mõeldud teed, tänavad jms. Nende puhul on kaks võimalust: kas sõlmitakse haldusleping, millega nende rajamise kohustuse võtab enda peale arendaja, või peab need välja ehitama linn. Kuna arendajal on otsene ärihuvi, mille realiseerimine on sõltuvuses selle avaliku infrastruktuuri väljaehitamisega, siis on igati loogiline, et nemad ka selle eest maksavad. Vastasel korral peaks tavaline maksumaksja toetama oma rahakotiga arendaja kasumit. Juhul kui see avalik infrastruktuur on juba välja ehitatud, siis antakse see reeglina linnale üle ja edaspidi vastutab selle hooldamise eest linn.
 

·
Registered
Joined
·
473 Posts
Detailplaneeringuga pannakse lisaks kinnistu ehitusõigusele paika muuhulgas ka avalikuks kasutamiseks mõeldud teed, tänavad jms. Nende puhul on kaks võimalust: kas sõlmitakse haldusleping, millega nende rajamise kohustuse võtab enda peale arendaja, või peab need välja ehitama linn. Kuna arendajal on otsene ärihuvi, mille realiseerimine on sõltuvuses selle avaliku infrastruktuuri väljaehitamisega, siis on igati loogiline, et nemad ka selle eest maksavad. Vastasel korral peaks tavaline maksumaksja toetama oma rahakotiga arendaja kasumit. Juhul kui see avalik infrastruktuur on juba välja ehitatud, siis antakse see reeglina linnale üle ja edaspidi vastutab selle hooldamise eest linn.
Kas see on maailmas laialt levinud mudel ka või mingi Eesti leiutis? Mulle on see tundunud alati veider, et kuidas saab avalikuks kasutuseks mõeldud tee või ristmiku või kai puhul olla tegemist arendaja erahuviga. Tundub nagu selline linna kohustuste eraomaniku kaela veeretamisena veidi. Ma saan aru, et kui eraomanik tahab mingeid kellasid ja vilesid, mida linn ei soovi valmis ehitada - et siis muidugi maksku vahe kinni. Aga infrastruktuuri eest peaks ju ikkagi avalik sektor vastutama. Kas või sellepärast, et ei sünniks eraomaniku huvides kallutatud avalikud lahendused (kes maksab, tellib muusika).
 

·
Registered
Joined
·
7,172 Posts
Kas see on maailmas laialt levinud mudel ka või mingi Eesti leiutis? Mulle on see tundunud alati veider, et kuidas saab avalikuks kasutuseks mõeldud tee või ristmiku või kai puhul olla tegemist arendaja erahuviga. Tundub nagu selline linna kohustuste eraomaniku kaela veeretamisena veidi. Ma saan aru, et kui eraomanik tahab mingeid kellasid ja vilesid, mida linn ei soovi valmis ehitada - et siis muidugi maksku vahe kinni. Aga infrastruktuuri eest peaks ju ikkagi avalik sektor vastutama. Kas või sellepärast, et ei sünniks eraomaniku huvides kallutatud avalikud lahendused (kes maksab, tellib muusika).
Loomulikult on see maailmas levinud mudel. See on täiesti elementaarne, et kes teenib arenduse pealt kasumit, maksab ka vajalike investeeringute eest. Muidu oleks ju nii, et maksumaksja maksab, aga kasum läheb arendajale.

Kui arendaja soovib ehitada näiteks uue maja olemasoleva tänava kõrvale, siis reeglina sellega arendajale mingeid täiendavaid kohustusi ei kaasne. Arenduskohustused tulevad siis, kui võetakse kasutusele varem kasutamata maad või muudetakse oluliselt maa kasutamise otstarvet, mis eeldab täiesti uue infrastruktuuri väljaehitamist. Ja me ei räägi siin ainult tänavatest, vaid ka vee- ja kanalisatsioonitrassidest, elektri maakaablitest ja alajaamadest, kaugküttetorustikest, sidekaablitest - kõik need ehitab välja arendaja ning annab üle võrguvaldajale (AS Tallinna Vesi, Elektrilevi, Utilitas, Telia jmt) või siis maksab võrguvaldajale selle väljaehitamise eest vastavalt hinnakirjale.

Mis puudutab "kes maksab, tellib muusika" probleemi, siis see on olemas küll, aga hoopis teise nurga alt. Eestis reeglina delegeeritakse detailplaneeringu koostamine arendajale st arendaja saab palgata sellise detailplaneeringu koostaja, kes talle on meelepärane ja siis see ettevõte koostab planeeringu. Detailplaneering tehakse küll koostöös KOV-i ja vajalike ametiasutustega, aga kuna põhiliselt veab protsessi arendaja palgatud isik, siis on ka planeering eelkõige arendaja nägu. Näiteks Soomes kasutatakse minu teada (vähemalt teatud omavalitsustes) seda mudelit, et arendaja maksab kohalikule omavalitsusele planeeringu koostamise eest raha ja siis KOV-i enda töötajad koostavad planeeringu. See võimaldab terve protsessi jooksul paremini tasakaalustada avalikku huvi ja erahuvi, pealegi on üks osapool vähem, mis potensiaalselt kiirendab protsessi.
 

·
Registered
Joined
·
70 Posts
Kopli rannapromenaadist sai esimene osa valmis.
Artiklis olev foto on ju peaaegu nagu renderitel: Ema lapsega liivas mängimas, laps vapralt liumäel hoogu võtmas, kiiged sajaprotsendiliselt kasutusel, pingil lebolt võttev ja ümbritsevat melu jälgiv inimene, keegi taamal filmimas, esiplaanil laste jalgratas (iive ja värk!), tagaplaanil suur hulk inimesi millestki osa saamas jne jne :D

213995
 
541 - 560 of 645 Posts
Top