[Rebasepoiss]

Kalasadam täna. Huvitav kas Linnahalli poolne kai ka üldse korda tehakse?

Selle projekti raames küll mitte.

 

[Tin_Can]

Selle projekti raames küll mitte.

Aga Linnahalli ooperi-konverentsi-reisisadama raames?

Paras pommiauk on see külg ja olgem ausad,kogu ala kruiisikaideni välja,Linnahall kaasa arvatud. Esimesel fotol ei ole muide Kalarand vaid kai jäänused. Pole raske ette kujutada sama saatust ka kalaturu poolses küljes kui midagi ette ei võeta.

 

[A.D.]

Admiraliteedi basseeini sild. Tundub,et ehitustööd on suures osas valmis ja ootavad silla enda detaile. Nautica poole on silla ramp rajatud. Arvestades,et see viib D-terminali esise torupornoni siis ei tasu sealt mingit lahedat keskkonda oodata. Raske ette kujutada kuidas sinna jalakäijate ala tekitatakse - kõnniteed on kitsad või puuduvad täielikult,Nautica keskuse ja silla vahel on veel mingi eraparkla mis on täielikult torudega eraldatud,eraldusjoonteta tänavast rääkimata.

D-terminali ette on ka plaanis luua korralikum linnaruum. Ma täpselt ei tea, mis seisus need plaanid on, kuid visuaale näeb siit: Vanasadama D-terminaliga piirnev välisruum - infrastructure, parking area

 

[T1m0]

Jalutasin ka suvel seal Kalasadama/Linnahall kandis. Pani ka imestama, et selle basseini ala kordategemine oli nii ligadi-logadi. Oli ju hea hea võimalus kõik kaldad korda teha, kui vesi kevadel sealt basseinist välja pumbati.

 

[rolandos22]

Kas see on linnale kuuluv maa?

 

[Anti112]

Eraomand enamuses

 

[Jackster]

Admiraliteedi basseeini sild. Tundub,et ehitustööd on suures osas valmis ja ootavad silla enda detaile. Nautica poole on silla ramp rajatud. Arvestades,et see viib D-terminali esise torupornoni siis ei tasu sealt mingit lahedat keskkonda oodata. Raske ette kujutada kuidas sinna jalakäijate ala tekitatakse - kõnniteed on kitsad või puuduvad täielikult,Nautica keskuse ja silla vahel on veel mingi eraparkla mis on täielikult torudega eraldatud,eraldusjoonteta tänavast rääkimata.

Maailmas on vist väga harvad olukorrad, kus pool kanali laiust ära betoneeritakse, et siis saaks kanali algsest laiusest poole lühema silla ehitada.

 

[larelan]

Maailmas on vist väga harvad olukorrad, kus pool kanali laiust ära betoneeritakse, et siis saaks kanali algsest laiusest poole lühema silla ehitada.

See oli täitsa arusaamatu, suisa kriminaalne lahendus.

 

[brsee]

Kui EW aegsele topokaardile Maa-ameti kaardirakenduses peale panna 2020 haldusjaotuse piirid, siis saab päris huvitava võrdluse selle kohta, kuidas rannajoon on sadamaalal muutunud.

Samuti tuleb välja, et mööda Türnpu ja Vesivärava tänavat jooksis raudtee praeguse D-terminalini.

 

[Tin_Can]

Linnahalli juures on raudteeristmik olnud? Ja Sadama raudteejaama juures paistab veel Härjapea jõe suue? Päris muljetavaldav.

Muide,tänapäeval nii iseenesest mõistetavad Admiraliteedi bassein kui ka Kalasadam on kogu ülejäänud sadama alaga,mis on kujunenud sajandite jooksul täitmiste ja mere taandumise tõttu,võrreldes päris noorukid. Admiraliteedi Bassein on Vene Impeeriumi jäänuk Esimese Maailmasõja eelsetest aastatest ja Kalasadam on 1920ndatest pärit.

 

[Leicester]

Porto franco:

 

[StreetWarrior]

Ma ei tea kas just õige koht kuid ma sooviks teada selle diiselallveelaevade tankimiskai kohta Miiduranna sadama lähedal - kui on eraisikul on olemas paat, kas sinna minek on lubatud? Kelle valduses see objekt üldse on?

 

[vrush]

Tere! Today's video Kalaranna Kvartal (29/11/2020):

 

[Reinumag]

diiselallveelaevade tankimiskai kohta Miiduranna sadama lähedal...

Küsimuste kohta ei oska täpselt vastata, aga olen seal kajakiga käinud. Väikest kurja mehikest, kes kohe minema oleks ajanud, ei ilmunud.
Vaevalt, et selle külastamine kuidagi reguleeritud on, aga kui mingi jama kokku keerad, küll siis leitakse põhjus, miks sinna minna ei tohiks.

Guugleda "Kuuli muna".

Kuuli Muna

 

[Eestimees]

Kalaranna kvartal 08.12.20

 

[ssh]

Really think these buildings should have 1 extra floor...

 

[VihmaUss]

Viis korrust on arendaja jaoks kõige optimaalsem, sest üle selle hakkavad tulema juba kõrgemad nõuded tuleohutusele ja evakuatsioonile, samuti lifti olemasolu jne. 6-korruseline maja on tasuvuse mõttes veel kõige kehvem variant, sest üks lisakorrus ilmselt ei kataks kõrgemate nõuete tõttu tekkinud kulu. Mina ise leian, et 5-korruseline kvartal sobib sinna väga hästi, kuna seljuhul jäävad rohkem nähtavale tagumised kalda kõrgendikul asuvad majad ja tekib rohkem selline Skandinaaviapärase linna pilt, mida võib näiteks Stockholmi kesklinna äärtes näha.

 

[lennuk]

jan gehl kirjutab, et inimene tajub viiekordset hoonet veel tänavaruumina, üle selle enam ei ole tänav jalakäijale hoomatav. uued korrused sulavad taevaga ja miinusena jääb looduslikku valgust vähemaks. ise ei sooviks seal elada nii, et kõrval vastasmaja on 6+ korrust seina. ilmselt kohvikud ei taha ka sellises keskkonnas tegutseda. pigem oleks soovinud seal 4 korrust. tallinna 2035 visioon näeb ka ette, et uued elukvartalid on max 3-5 korruselised ehk meeldivalt hubased ja linnalikud.

 

[Rebasepoiss]

Viis korrust on arendaja jaoks kõige optimaalsem, sest üle selle hakkavad tulema juba kõrgemad nõuded tuleohutusele ja evakuatsioonile, samuti lifti olemasolu jne. 6-korruseline maja on tasuvuse mõttes veel kõige kehvem variant, sest üks lisakorrus ilmselt ei kataks kõrgemate nõuete tõttu tekkinud kulu. Mina ise leian, et 5-korruseline kvartal sobib sinna väga hästi, kuna seljuhul jäävad rohkem nähtavale tagumised kalda kõrgendikul asuvad majad ja tekib rohkem selline Skandinaaviapärase linna pilt, mida võib näiteks Stockholmi kesklinna äärtes näha.

Praeguste nõuete järgi on juba 4-korruselises majas lifti vaja. Nii et tegelikult on 4-korruseline maja arendaja jaoks kõige ebaefektiivsem ehitada. Evakuatsiooni mõttes piisab eluhoonete puhul ühest trepikojast ka 14-korruselise hoone puhul.

Selles asukohas tuleb kindlasti ka parkimisega arvestada. Kõrgemad hooned suurendavad parkimiskohtade vajadust. Praegu on seal minu teada 1 maa-alune parkimiskorrus ja juba see on pindalalt hoonetest suurem. Veel paar korrust ja tuleks ilmselt teine maa-alune korrus lisaks teha, mis selles asukohas on ehitustehnilliselt ilmselt päris keeruline.

 

[ssh]

jan gehl kirjutab, et inimene tajub viiekordset hoonet veel tänavaruumina, üle selle enam ei ole tänav jalakäijale hoomatav

I would argue there's still a lot of leeway in that rule of thumb with regards to floor heights and roof styles. As it stands now Kalaranna kvartal feels to me like it could at least use an extra 2-3 metres in places, if just to break some of the monotony.

Matter of fact most of the new seaside developments suffer from very uniform building height rules IMHO. Porto Franco and its surrounding buildings developments feel unnatural as a result. Noblessner is somewhat better.